Image

    ¿Qué es?

    CH´ol
    ¿CHUKI JIÑI?

    Ipujkel tsiji’b ña’tyi’balältyak ba’ mi itsiktyesäñtyel iyesomaltyak lak nojtye’elob
    Jiñäch iyajñi’bal tyi, ba’ mi iyäk ibäl tsiji’b ña’tyi’balältyak, yik’oty isäklel ik’axi’b ty’añtyak tyi ityojlelob mu’bä ik’äñob jiñä x-ixiko’b wiñikob yujilo’bä ipejkäñtyel ty’añ tyi TSeltal, TSotsil, CH’ol, Tojol-ab’al yik’oty Soke.
    Añ uxp’ej iyotyotylel käñtyesayajtyak wolibä imel ili e’tyel, -cha’p’ej universidad yik’oty iyotylel baki mi ikäñtyesañtyel iñoxole lak pi’älob tyi pejka yik’oty ts’ijba juñ- jiñä Centro de Estudio para el Desarrollo Municipal y Políticas Publicas de la Universidad Autónoma de Chiapas (CEDES-UNACH), la Dirección General de Divulgación de la Ciencia de la Universidad Nacional Autónoma de Mexico (DGDC-UNAM), tsa’ ityempayob ibäj tyi iyuxp’elel iyotylel käñtyesayaj yik’oty jiñä Departamento de Atencion a Grupos Etnicos del Instituto de Educacion para Jóvenes y Adultos (DAGE-ICHEJA); cha’añ mi imejlel imelob yik’oty mi iyäk’ob tyi käñol iwuty e’tyel tyi jiñi pujki’bäl tsiji’b ña’tyi’baläl yik’oty cha’añ k’axtyesäñtyel yik’oty mi iyäjlel tyi yambä ty’añtyak yik’oty cha’añ ma’añik mi imejlel tyi ñijkäñtyel ili iwuty e’tyel k’elbilbä yk’oty ñäch’tyä’bilbä tyi iyumäñtyel tsiji’b ña’tyi’balältyak yik’oty iyesomal lak ñojtye’elob. 
     Ili e’tyel tsa’ ña’tyäñtyi, k’älä tyi CEDES baki añ UNACH, cha’añ mi iyäk’eñtyel ijak’bal iwokolel tyi pejtyel oraj jiñä wiñikob x-ixikob año’bä tyi weñ wokol, tsa’ p’ojli yik’oty tsa’ sujtyi tyi jump’ej e’tyel baki mi ipujkel tsiji’b ña’tyi’balältyak ba’ mi itsiktyesäñtyel iyesomal lak ñojtye’elob, tyempäbilob ili x-e’tyelob tyi chajp tyi ichajp tyi imelbalob yik’oty tyi iña’tyibalob weñ año’bixbä iña’tyi’bal; che’ ja’el mi iweñ mulañ imel iye’tyel yik’oty lak pi’älob tyi ityojlel bajche’ yom mi iyujtyel e’tyel tyi yumäñtyel.
     Ipujkel tsiji’b ña’tyi’balältyak ba’ mi itsiktyesäñtyel iyesomaltyak lak nojtye’elob mi ikäñ iyäñälel iyesomal cha’añ ya’añ tyi ityomel o iwi’ lak jkuxtyälel jiñäch che’ añ tyi ichajp ichajp iyesomaltyak  tyi jujumpejty xchumtyälob ilaj tyi lum mejikana, jiñä lak pi’älob yujilobä yambä ty’añ yik’oty ilumalob, mi ik’elob, mi iyu’biñob yik’oty mi iña’tyañob pañämil, mach lajalik iña’tyañob bajche’ yambä lak pi’älob chumulobä tyi tyejklumtyak. TYi pejtyelel oraj, che’ mi amuke’ o ma’añik mi awäle’ iliyi, ili  k’axtyesaty’añ  tyi yañbä ty’añ che’ mi ixajbuñtyel tyi kaxlañty’añ woli lak ñuk-esañ majlel ik’äjñi’bal kaxlañty’añ tyi ityojlel lak ty’añ. CHe’ mi ixajbuñtyel jiñä ty’añ yik’oty kaxlañ ty’añ mi isajtyel isujmele tyi ityojlel tyi yambä ty’añ kome ma’añik isujmlel tyi ityojlelob lak pi’älob yik’oty tyi ilumalob.
    Image

    Divulgación Científica con pertinencia cultural

    Es un espacio virtual, que brinda información de contenidos científicos, con transparencia y acceso a la información de los usuarios y usuarias hablantes de Tseltal, Tsotsil, CH'ol, Tojol-ab'al y Zoque.

    Tres instituciones públicas -dos universidades y una instancia de educación- El Centro de Estudios para el Desarrollo Municipal y Políticas Públicas de la Universidad Autónoma de Chiapas (CEDES-UNACH), la Dirección General de Divulgación de la Ciencia de la Universidad Nacional Autónoma de México (DGDC-UNAM), hacen sinergia con la tercera instancia educativa, correspondiente al  Departamento de Atención a Grupos Étnicos del Instituto Chiapaneco de Educación para Jóvenes y Adultos (DAGE-ICHEJA); a fin de contar, generar y socializar productos de divulgación científica con  traducciones e interpretación especializada y no mecanizada,  de productos visuales y audiovisuales con pertinencia científica y cultural.

    El proyecto surgió desde un interés del CEDES de la UNACH y de la Dirección General de Divulgación de la  Ciencia de la UNAM por atender una problemática pertinente y emergente a ciudadanos y ciudadanas vulnerables, creció y se convirtió en un proyecto de Divulgación Científica con pertinencia cultural integrado por un equipo de trabajo multidisciplinario, interinstitucional, con amplia experiencia en su área; con alto compromiso por el desarrollo social, humano y con un marco legal que lo sustenta.

    Divulgación científica con pertinencia cultural reconoce que en la diferencia cultural está la base de la pluriculturalidad de la nación mexicana, los indígenas y sus pueblos observan, sienten y piensan el mundo, de manera distinta al resto de la sociedad mexicana. Muchas veces, el negar esto, ha llevado a la traducción literal y mecanizada de mensajes emitidos en español o en lengua castellana, promoviendo incluso la castellanización de la lengua indígena. De esta manera, el mensaje emitido en español carece de sentido para los indígenas y sus pueblos, justamente porque no forman parte de su cotidianidad ni mucho menos de sus referentes culturales o de sentido del mundo.